Emakakaelavähi vastane vaktsineerimine Tallinnas

Emakakaelavähk on emakakaela rakkude ebanormaalne vohamine. Emakakaelavähki põhjustavad peamiselt inimese papilloomiviiruse (HPV) teatud tüübid. HPV on sageliesinev viirus, millesse nakatuvad nii naised kui mehed. Mõned HPV tüübid võivad nakatada suguelundeid ja põhjustada emakakaelavähki, muutusi emakakaela rakkude arengus ja kondüloome.

Mis haigus on emakakaelavähk?

Kui rakkude kasv mingis kehapiirkonnas hälbib, võib välja areneda vähk. Emakakaelavähk on põhjustatud muutustest emakakaela rakkude kasvus. Emakakael on emaka alumine osa.

Emakakaelavähk on tõsine haigus, mis võib osutuda eluohtlikuks. Kui naine nakatub inimese papilloomiviiruse (HPV) teatud tüüpidega, ja organism viirusest võitu ei saa, võivad emakakaela epiteelrakkude kasvus tekkida muutused. Kui muutusi ei avastata ega ravita õigeaegselt, võivad need edasi areneda vähieelseks seisundiks ja seejärel muutuda kasvajaks. See protsess võib võtta mitmeid aastaid, kuid mõnel juhul võib toimuda ka ühe aastaga. Rääkige oma arstiga Pap-testist (tuntakse ka Papanicolaou äigepreparaadina), mille abil saab avastada kahtlustäratavaid emakakaelarakkude muutusi, enne nende vähiks arenemist.

Kui levinud on emakakaelavähk?

Emakakaelavähk on naistel esinemissageduselt (pärast rinnavähki) teisel kohal maailmas. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on praegu maailmas üle 2 miljoni naise, kes põevad emakakaelavähki. Igal aastal diagnoositakse 490 000 uut emakakaelavähi juhtu. See teeb üle 1350 uue juhu päevas.

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel sureb 2006. aastal kogu maailmas emakakaelavähki ligi 650 naist päevas. Seepärast ongi oluline rääkida oma arstiga Pap-testist, mille abil saab avastada kahtlustäratavaid emakakaelarakkude muutusi, enne nende vähiks arenemist.

Emakakaelavähk võib tekkida igas naise eluetapis, murdeeast alates (kuigi see on siis haruldane). Peaaegu pooled emakakaelavähi diagnoosiga naistest on vanuses 35 – 55 aastat. Paljud nendest naistest nakatusid HPVga tõenäoliselt teismelisena või 20ndates eluaastates.

Kuidas emakakaelavähki diagnoositakse?

Tavaliselt avastatakse emakakaelavähk Pap-testiga. Pap-test (tuntakse ka Papanicolaou äigepreparaadina) aitab ühe osana günekoloogilisest läbivaatusest (kontrollist) avastada muutusi emakakaela epiteelrakkudes, enne kui tekib võimalus emakakaela vähieelse seisundi või emakakaelavähi arenemiseks. Pap-testi tulemused aitavad arstidel edasiste analüüside (näiteks biopsia või HPV DNA-test) või ravi vajalikkuse üle otsustada.

Kas emakakaelavähki saab ravida?

Emakakaelavähi, nagu teistegi kasvajate raviks on mitmeid viise. Mõned aspektid, mida arst enne raviviisi üle otsustamist arvestab, on järgmised:

  • kasvaja suurus ja selle levimine
  • naise vanus ja üldine tervislik seisund
  • patsiendi eelistused

Kolm peamist emakakaelavähi raviviisi on operatsioon, kiirgusravi ja keemiaravi. Ravi võib koosneda kahest või kõigist nimetatud raviviisidest. Raviplaani kuuluvad ka spetsiaalsed ravijärgsed arsti läbivaatused. Nende läbivaatuste käigus võidakse teostada röntgenanalüüs, võtta biopsiaid, vereproove, ja viia läbi teisi analüüse.

Kuna kõik inimesed on ainulaadsed, reageerib igaüks ravile erinevalt. Raviviis, mis sobib ühele inimesele, ei pruugi teisele sobida. Arst vaatab üle kõik emakakaelavähi parimate ravivõimaluste ohud ja kõrvaltoimed.

Mida ma saan teha, et vähendada emakakaelavähki haigestumise tõenäosust?

Regulaarne Pap-testi teostamine on parim viis vähendada emakakaelavähki haigestumise tõenäosust. Varajase avastamise korral, enne, kui tekib võimalus levimiseks, on emakakaela vähieelsed seisundid (ja isegi mõned kasvajad) edukalt ravitavad. 60 kuni 80 % Ameerika Ühendriikide naistest, kellel diagnoositakse invasiivne emakakaelavähk esmakordselt, ei ole viie aasta jooksul enne vähi diagnoosimist Pap-testi teinud, ja paljud ei ole Pap-testi mitte kunagi teinud.

Seepärast ongi oluline järgida oma arsti nõuandeid Pap-testi kohta, mille abil saab avastada kahtlustäratavaid emakakaelarakkude muutusi, enne nende vähiks arenemist. Arst võib Teile rääkida ka teistest viisidest, kuidas emakakaelavähki haigestumise tõenäosust vähendada.

Emakakaelavähi vastu on välja töötatud Euroopa Liidus heaks kiidetud vaktsiin, mis on mõeldud kasutamiseks 9- kuni 15-aastastel lastel ja noorukitel ning 16- kuni 26-aastastel naistel HPV tüüpide 6, 11, 16 ja 18 poolt põhjustatud emakakaelavähi, emakakaela agressiivsete düsplaasiate/vähieelsete seisundite, häbeme agressiivsete/vähieelsete düsplaasiate ja välissuguelunditel esinevate teravate kondüloomide ärahoidmiseks.

Vaktsineerimiseelne testimine

Vaktsineerimise eel ei ole vaja teostada HPV ega Pap-testi. Positiivne HPV test ja patoloogiline Pap-test ei ole vaktsineerimise vastunäidustuseks.

Erijuhud

  • HPV vaktsiine võib manustada koos B-hepatiidi vaktsiiniga
  • Emakakaela patoloogia varasem ravi ei ole vaktsineerimise vastunäidustuseks.
  • Raseduse ajal ei vaktsineerita. Kui rasedus on tuvastatud pärast esimese või teise annuse manustamist, manustatakse ülejäänud annused pärast raseduse lõppu. Rinnaga toitvaid naisi võib vaktsineerida.
  • Kerg ägeda haiguse korral võib vaktsiini manustada. Keskmise või raske kuluga haiguse korral lükatakse vaktsineerimine edasi kuni tervenemiseni.

Vastunäidustused

Vaktsiini ei manustata naistele, kellel esineb ülitundlikkus vaktsiini või selle komponentide vastu.